EST ENG DAN POL RUS UKR

LAPSEVANEMALE

Lapsed kasutavad internetti aina nooremalt, kuigi nad ei oska tihti ära tunda kõiki ohtusid. Internet ei ole päriselust eraldi, tuleb olla ettevaatlik uute sõpradega ja raha kasutamisega. Internetis toimuv mõjutab ka päriselu, seega on oluline, et lapsed seda mõistaks ja oskaks ka abi küsida.

Siit lehelt leiad kasulikke linke ja infot oma lapse juhendamiseks Spoofy mängimisel ja internetist rääkimisel.

Spoofy on küberturvalisuse mäng, mille eesmärk on õpetada lastele internetiohtusid, veebis käitumist ja muid nutiseadmetega seotud küsimusi. Mängu raames käiakse läbi erinevad stsenaariumid ja mängijad saavad koguda lemmikloomi ja teha muid toredaid asju. Mängus saab mängida viies eri maailmas ning liikuda maailma ja kosmoselaeva vahel. Igas maailmas on konkreetsed ülesanded: küberprobleemide lahendamine või asjade kogumine.

MÄNGU FOOKUS

Küberturvalisus on oluline teema kõigile, sealhulgas ka lastele. Enamus täiskasvanutel ja paljudel lastel on nutiseadmed, internet on kõikjal. Kuigi paljud sotsiaalmeedia lehed eeldavad, et kasutajad on 13 aastat vanad, siis tavaliselt lapsed kasutavad neid juba varem. Mängitakse ka internetimänge, kasutatakse koolifoorumeid ja suheldakse sõpradega. Seega on oluline, et lapsed oskaksid juba noorelt internetis käituda ja tunneksid ära erinevaid ohtusid. Mäng keskendub kolmele väga olulisele teemale:

  • Internet ei ole päriselust eraldi.

    Sotsiaalmeedia postitused ja internetis käitumine mõjutavad inimeste tavaelu. Veebis kulutatud raha on päris raha, seal öeldud ja postitatud sõnumid mõjutavad inimesi päriselt ning interneti kaudu on võimalik palju kurja teha. Küberturvalisuse alla kuulub ka see, et lapsed mõistaksid oma tegevuste mõju ja oskaksid arvestada tagajärgedega: sõber võib saada haiget, levida ebameeldiv info või võidakse langeda kurjategijate ohvriks.

  • Internetis ei ole kõik sõbrad.

    Lapsed puutuvad veebis kokku väga erinevate inimestega, kellest paljud on vanad või uued sõbrad. Aga on ka halbu inimesi, kes tihti paista kohe välja. Seega peavad lapsed olema ettevaatlikud: kellega räägivad, kellele infot jagavad, keda sõbraks võtavad. Samuti on hea, kui lapsed teavad ka varakult, et internetis tegutsevad kurjategijad, kes häkivad või korraldavad pettuseid.

  • Küsi abi täiskasvanult.

    Lapsed tihti ei oska või taha täiskasvanult abi küsida, sest kardavad või arvavad, et vanemad ka ei tea. Täiskasvanutel on aga rohkem elukogemust ja mitmeid interneti probleeme on nemad juba varem näinud, seega tuleks alati abi küsida.

MÄNGU teemad

Sõbrakutsed

Inimesed saavad internetis palju sõbrakutseid, samuti lapsed. Seega on oluline, et nad oskaks kriitiliselt mõelda, et milliseid vastu võtta. Valede inimeste sõbraks lisamine võib anda neile lisainfot, lisaks juurdepääsu lapsele. Seega tuleb alati rõhutada, et inimest peab ka päriselt tundma, kas siis päriselus või pikaaegselt kuskil mängus. Kui pildil ja nime taga on tuttav inimene, aga profiil tundub veider, peaks samuti olema ettevaatlik ja küsima lisaküsimusi, internetis on palju libakontosid. Internetisõpradega kokku saamisel peab kindlasti teavitama täiskasvanut, eriti kui „sõber“ palub mitte rääkida.

Pettused arvutis

Internetis on palju tasuta asju, reklaame ja häid pakkumisi. Paljud neist ei ole õiged asjad.

  1. Tasuta asjadega kaasnevad tihti viirused või muu pahavara. Kui asi ei peaks olema tasuta (näiteks film) ja kuskil mujal küsitakse selle eest raha, on see tasuta versioon kahtlane.
  2. „Saada edasi ja võid võita“ on tavaliselt pettus. Isegi, kui saad tasu kohe kätte, pole jagamine hea mõte.
  3. Kui midagi tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tavaliselt see ka nii on.

Paroolid ja mitmefaktoriline autentimine

Kõikidel seadmetel ja kontodel peaksid olema paroolid. Tuleb meeles pidada kolme asja:

  1. Kõik paroolid peavad olema erinevad ehk igal kontol peab olema oma parool.
  2. Paroolid peavad olema pikad ja keerulised
    1. Vähemalt 12 tähemärki
    2. Tähed, numbrid ja muud sümbolid
    3. Ei tohiks kasutada midagi kergelt ära tuntavat nagu oma nimi, pereliikme nimi jne.
  3. Paroole ei tohi kellelegi öelda, võib-olla vaid oma vanematele.
  4. Üks viis oma kontot kaitsta on kasutada mitmeastmelist või mitmefaktorilist autentimist. See tähendab, et peale parooli on vaja ka midagi muud, nt saadetakse sõnum telefonile või on vaja midagi füüsilist (nt ID kaart, Smart-ID jne) või bioloogilist (nt sõrmejälg). Sel viisil kaitstud kontot on palju raskem lahti murda.

Häkkimine

Häkkimine on igasugune arvuti kasutamine, et saada juurdepääs kellegi arvutisse või süsteemi. Häkkerid võivad olla eetiliste eesmärkidega, aga tihti on tegemist pahatahtliku tegevusega. Häkkimine nõuab tavaliselt arvutiteadmisi ja oskusi, aga on ka neid, kes ostavad internetist valmis vahendid ja kasutavad neid oma eesmärkide saavutamiseks. Häkkimine on üldiselt ka ebaseaduslik ehk häkkerite ukse taha jõuab tihti politsei ja häkkereid peetakse kurjategijateks.

Internetipettused

Pettused on internetiohtude seas esikohal. See tähendab tihti õngitsuskirju ja sõnumeid või valeinfo levitamist. Igas vanuses on kõige olulisem olla tähelepanelik ja pidada meeles olulisi küberhügieeni reegleid.

  1. Ole WiFi-võrku valides, rakendusi alla laadides ja kirjadele reageerides ettevaatlik.
  2. Petusõnumid võivad tulla meiliga, SMSiga, sõnumirakenduste kaudu või isegi telefonikõnena.
  3. Alati on oluline saadetud info enne reageerimist mingi muu kanali kaudu üle kontrollida.
  4. Pettuste puhul on tavalised ohumärgid:
    1. üllatav saatja
    2. erinevad aadressid/telefoninumbrid, mis peaks viitama samale inimesele
    3. vajadus kiiresti reageerida
    4. üksikasjade umbmäärasus
  5. Ära kunagi saada vastuseks kohe raha!
  6. Lapsed peaks alati kõik kahtlased sõnumid vanematega läbi arutama, eriti kui küsitakse andmeid või raha.

Juhendist leiad kõik õpetajale vajaliku info ühest kohast

Kasulikud materjalid